Rahutu ent sõbralik, kaootiline ent sujuv, ohtlik ent ilma tõsisemate õnnetusteta, äkiline ent aeglane – selline on liiklus suurematel autoteedel. Üksikud jalgrattad, kahe või kolme reisijaga motikad, uhkelt kaunistatud kollased rikshad, lääne ja aasia sõiduautod, ülerahvastatud suured bussid ning harvad veokid moodustavad meeletu vasakpoolse liiklustormi, mis kestab 7-8 hommikul kuni umbes kümneni õhtul, pärast seda veidi rahulikumalt.
Paratamatult on liiklus üks esimesi asju, mis silma ja kõrva jääb. Huvilistele paar minutit nautimiseks. (halb kvaliteet - ei suutnud sobivat formaati leida ja läbi mitme playeri laskmine tegi oma töö)
Omamoodi ettevõtmine on teeületamine.
Asi näeb välja järgmine: võtad julguse kokku (või siis oled kogu ihu ja hingega nii ükskõike kui see vähegi võimalik on), ootad mõnikümmend sekundit vabamat kohta, teed kaks sammu, seisatad, rikshad ja autod vuhisevad nüüd mööda nii eest kui selja tagant, teed veel paar sammu sinna tänna ja edasi, pead sekundi murdosa pausi, siis veel viimased kiiremad sammud ja kui õnneks läheb, siis oledki kohal. Poolel teel. Kahe sõidurea vahel. Siis sama rituaal pead teisele poole kallutades.
Kaks videot vaatamiseks. Meie igapäevaelu. Istuge, hoidke toolist kõvasti kinni ja nautige!
Posts
Kõlab väga sarnaselt. Filipiinidel sama lugu.
ReplyDeleteKui nad kasutaks oma mõistust sama palju kui signaali, siis oleks ka liiklus neil palju parem :)
ReplyDeleteUsutavasti on jah paljudes ida ja lõuna riikides sarnane liiklus. Kuidas Filipiinidel - kui tihti tõsisemaid liiklusõnnetusi märkad, Keiu? Või ise ohtlikku olukorda sattunud oled?
ReplyDeleteMinu jaoks on veidi kummastav siiski see, et kogu selle virr-varri juures sujub liiklus üllatavalt kenasti. Ilmselt ei oleks siin rohkema mõistusega liikluses midagi peale hakata. Asjad lihtsalt peavadki nii olema! Kaootilusus ja pealtnäha segadus küll, aga, kurivaim, vool liigub edasi sujuvalt ja ilma suuremate seisakuteta. Loomulik regulatsioon.
Liiklus on jalakäiate vaenulik. Üle tee ei taheta lääne mõistes lasta. Siin sama moodi, et ületad pool teed, siis ootad ning seisad keset liiklusvuhinat. Teekatte märgistusest kinni ei peeta. Tihti on kolme raja asemel 4 + mopeedid.
ReplyDeleteIse ohtlikku olukorda sattunud pole,kuid kõhu alt võtab õõnsaks küll. Siiani olen vaid ühte õnnetust näinud: EDSA magistraalil sai isik bussilt laksu. Arvestades magistraalil sõitvate busside kiirust, ei usu, et too ellu jäi. Möödaminnes vaatasin lihtsalt kõrvale, pole mulle õudusunenägusid vaja.
Mu enda taktika on siin teeületamisel võimalikult rahulik, enesekindel ja emotsioonitu - siis ei jää endale võimalust õõnsaks tundeks ja juhtidele võimalust minu ebakindlust ära kasutada.
ReplyDeleteMuide, meie kümnesest seltskonnast sai ka esimene õnnetu väikese löögi motikalt. Õnneks ei midagi hullu.
Nii tore et teie vähemalt ikka ülekäigu rajal teed ületasite :). Kas muidu tava jalakäijad ka ülekäigu radu otsivad tee ületamiseks?
ReplyDeleteSee ülekäigurada oli pigem juhus kui reegel. Aga siiski - suuremate teede puhul tuleb ülekäigurajaga ristmik kasuks. Mitte sebra pärast, vaid kohati korda pidava vilega politseionu tõttu.
ReplyDeleteVäga ülekäiguradu ei otsita. Kus vaja, seal teele ka astutakse. Samas kui väga häda käes ja muudmoodi ei saa, siis vilega onu politsei võib abiks tulla.