Mitu head aastat AIESECis tõid endaga kaasa hulganisti kohtumisi ettevõtjate ja juhtidega, et pakkuda neile võimalust võtta AIESECi kaudu enda juurde tööle võimekas ja globaalse perspektiiviga välispraktikant.
Käisin kohtumistel ja muudkui rääkisin ning tutvustasin.
Ise ei uskunud sellesse samas. Polnud isiklikku kogemust. Samuti rääkisin kõigile kaaslastele-kolleegidele, et tahan kunagi AIESECi kaudu välispraktikale minna – ise aga kartsin ja polnud selles sugugi nii kindel sisemiselt. Vot sulle! Tunnistasin üles nüüd.
Asi muutus radikaalselt kui asusin täiskohaga tööle AIESEC Eesti juhatuses. Silmad avanesid. Ise kasvasin. Teadsin, et tahan saada teises kultuuris elamise ja töötamise kogemust. Vandusin endale, et kui ma seda 2009 jooksul ei tee, siis olen endas ise pettunud. Ja seda pidasin ikka väga hulluks enese altvedamiseks.
Eestisse jäädes, nii ma tundsin, oleksin jäänud oma mugavasse tsooni, ei oleks astunud selliseid sisemiselt arendavaid samme, mis veidi kõditavad ent samas aitavad kasvada inimeseks, kelleks ma oma vaimusilmas soovin saada.
Lõpp hea, kõik hea. Ise ka ei usu, aga vähem kui 12 tunni pärast olen juba Indias. Uskumatu!
Posts
No comments:
Post a Comment