Saturday, September 26, 2009

Rumal valge turist tarkade India ärikate keskel

Kas sina usuksid iga selle parfüümiärika uhket sõna?

Aga kust ma peaksin teadma, kas pehme ja õrn sall, millele kaupmees meeletut reklaami teeb, on tõesti tehtud
pashmina villast nagu ta väidab? Kas see materjal on tõesti Kashmirist pärit hinnaline pashmina?

Ja mille pagana järgi peaksin ma otsustama, kas see sall on tõesti väärt seda hinda, mida ta küsib? Kõrgemat kui "tavaline sall" - kuna too on ju tehtud pashminast?

Ning veelgi enam: kuidas peaksin ma teadma, kas salli muster sümboliseerib tõesti haruldase Kashmiri linnu silma, nagu kaupmees mulle silma vaadates kordab, või on see lihtsalt tähenduseta moodustis ja öeldud ägedama taustaloo tekitamiseks - ikka selleks, et kaubale saaksime?

Kohalikel on ilmselt lihtsam kui valgel eeldatavalt paksu rahakotiga välismaalasel. Või siis hoopis - valgel rumalal välismaalasel...

Või näiteks, mis imevalemi järgi peaksin ma teadma, kas marineeritud mangost, viinast ja gaseeritud veest segatud kokteil on (a) hinnakirjas väljatoodud Romanov Red Mango Pickle kokteil ja seega õige värk, või (b) Romanov Red Mango Pickle nime all kokku segatud suvaline jook valge inimese lollitamiseks ja baarmanile kaasaitsitamiseks?

Mis on sinu kogemus? Jaga oma sarnaseid lugusid ja nõuandeid - mille järgi teha kindlaks, et sind ei lollitata (liiga palju) ja ei küsita (liiga) kõrget hinda?

Muide: too kokteil oli kohutav! Ärge mitte kunagi proovige kokteili, kuhu on sisse pandud suur tükk marineeritud (vürtsikat!!!) mangot. Isegi maailma suurim uudishimu pole seda väärt. Vist:)

3 comments:

  1. Tõesti, valgeid "turiste" üritatakse petta igal võimalusel. Ja alguses ei tea ka tavahinda ükskõik millele, et aru saada, mis on tõene väärtus.

    Üks nipp on siiski arusaamiseks, kas küsitakse liigselt kõrget hinda. Minu kogemusest, kui hinda küsida, siis petval India kaupmehel võtab aega hinna ütlemiseks, nii umbes mõned sekundid ja kogu protsess näib ebaloomulik. Muidu on nad küll kärmed hinna teatajad, aga kui on küsijaks välismaalane, siis võtab see aega (ju nad siis mõtlevad, et kui palju rohkem saaks sellelt turistilt välja küsida).

    ReplyDelete
  2. Jaja, kui mõtlema hakkavad siis on kindel, et tuleb lambihind. Mäletan küll.

    ReplyDelete
  3. Tõepoolest, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on selliseid sekundikesi mõtlevaid vennikesi ette tulnud küll. Hea tähelepanek, Karina ja Rene, tänud!

    Ma ise olen aeg-ajalt püüdnud õiget hinda uurida mõnelt kohalikult, kes samal ajal sama kraami ostmas on. Ikka, et teada saada, mis hinda tema maksab. Pahatihti see ei õnnestu, kuna omamaalased hoiavad ikka kokku: üks podiseb, et tema ei tea midagi tarka kosta,teine aga raiub oma kõrgemat hinda edasi. Mis teha...

    Aga, mina va umbusklik, keeldun puhta kullana võtmast ärikate imapärast uhkustavat juttu kauba kohta, et kus ja kuidas ja mismoodi see ikka valmistatud on.

    Kuidas sel juhul kindlaks teha, kas muster salli peal ikka on sellise ajaloolise taustaga nagu onun just rääkis?

    Võlts-päikeseprillidel või muul nodil ikka teen vahet, kuid nö "kohalike" kaupade puhul pole veel saladusele jälile saanud.

    ReplyDelete