Navratri festival - 10 päeva tähistamist

Tegin postituse Navratri 10-päevasest festivalist, mida me siin Indias just tähistasime. Kuna kirjutasin seda mitme päeva vältel, siis leiad jutu hoopis siit.

Rohkelt video- ja veidi pildimaterjali. Head nautimist!

Navratri festival - 10 päeva tähistamist

19.-28. septembril oli Indias Navratri festivali aeg. Sanskriti keeles tähendab navratri "üheksa ööd". 9 öö ja 10 päeva jooksul kummardatakse üheksat erinevat naissoost jumalust ja peetakse erinevaid tantsulisi üritusi. Navratri, mille kirjeldamiseks on kasutusel muide mitu-mitu teist nime*, tähistab rõõmu ja headuse võitu halva ja kurja üle.

Navratri saamislugusid on taaskord mitmeid erinevaid. Kõige lihtsam selgitus, miks me seda festivali siin tähistame, on see, et Ramayanas kuningas Rama võitis/hukkas kuningas Ravani (vt blogipostitust Ramayana eeposest).

* religioossete festivalide, jumalate, rituaalide vms nimetamiseks on Indias kasutusel alati mitu erinevat nime, olenevalt siis kas lõunas või põhjas, ühes või teises piirkonnas, selle või tolle hinduismi haru juures - segadusttekitav ja keeruline!

Aitab teooriast. Läheme praktiliseks!

-----

Alustuseks osalesime Dandiya Night nimelisel massi-tanstuüritusel. Mõnituhat inimest tulevad kokku, igaühel käes bambusest kepikesed ja hakkavad elava katkematu muusika saatel tantsima.

On ka mõned tantsud ilma kepikesteta. Keerutasime siis ka tunnike või nii jalga, nii oma kohalike sõprade kui suvaliste meid tantsule palunud India tüüpidega. Higi voolas ojadena, suu ja silmad olid naerul, samas pilk asjalik, et ikka õigeid liigutusi teeks.

Minu jaoks väga võimas, värvikas, põnev ja kaasahaarav elamus! Just sedasi mulle meeldibki kohalikku kultuuri ja tavasid tundma õppida - ise osaline olles. Lihtsad tantsuliigutused sain kiiresti selgeks, edasi oli vaja vaid profimaks areneda:) nautisin kogu õhtut täiel rinnal. Senimaani kindlasti kõige meeldejäävam elamus Indias!

Lisaks veel kaks lühikest videot, kus vilksamisi näha ka valges särgis Markot tantsu vihtumas - laulurahva esindaja ikkagi...

------

Päev hiljem avastasime oma "kvartalis" lihtsate Hyderabadi inimeste Navratri festivali tähistamise. Igal festivalipäeva õhtul oli seal midagi toimumas.

Saime sõpradeks kohalike lastega ja ürituse eestvedajatega. Meid koheldi kui kuulsaid külalisi (kohad esireas, tasuta toit eelisjärjekorras, rituaalide tegemine enne kohalikke jne), mis vähemalt minu meelest tekitas ebavõrdse olukorra - oli see ju ikkagi nende, mitte meie, üritus. Aga selline juba kord on India inimeste külalislahkus, las siis poputavad meid.

Mõned pildid siin...

...ja rituaalid, millest ise osa võtsime, videona:

Teel koju sattusime puhtjuhustlikult veel teisegi Navratri tähistamise peale. Jäime vaatama. Koheselt tormasid ligi kohalikud poisid-tüdrukud, sidusid meile sätendava salli pähe, punase õnnetoova paela randmele ning torkasid punase kolmanda silma otsaette. Ja vupsti olimegi loomulik osa pidustustest.

Enne kui ma vaikne Eesti poiss arugi jõudsin saada, oli suur India onu mind tantsivate pisikeste poiste keskele tirinud. Loomulikult oli hiiglasekasvu valge kutt kõigile suureks vaatamisväärsuseks ja nii meelitaski minu tantsimine ligi rohkem lapsi ja noorukeid.

Pilt minu ümber oli selline:

Mõned pildid rohelises särgis tantsivast Markost on ülal toodud fotoalbumis.

-----

Mis siis veel. Osalesime ka jumalanna Durga puja`l. Kuna taaskord on ühel ja samal üritusel erinevates piirdkondades ja eri usuharudel eri tähendus, siis kirjeldan seda, millest meie ise vahetult osa võtsime.

Puja on tänulikkuse tseremoonia, mille käigus pakutakse kummardatavale peamiselt toitu ja jooki.

Alustuseks saab igaüks peotäie lilleõisi, misjärel tseremoonia juht loeb ette palve. Kui iga puja`l osaleja on palve käigus oma parimad soovid ja tunded lilleõitele kaasa andnud, kogutakse need kokku ja visatakse jumalanna Durga kujule.

Ja sedasi kolm ringi: õied kätte, palve, õied ära ja jumalannale.

Kui see tehtud on aeg jumalannalt õnnistuse saamiseks. Kulbitäis püha vett paremasse pihku, mida võid nii juua kui endale pähe visata. Samuti saab igaüks õnnistavat puuvilja - maitseb hästi.

Erineva piirkonna hindud paastuvad puja (või siis kogu Navratri festivali) ajal erinevalt. Seetõttu on pärast puja`t kavas suur tasuta ühissöömine.

------

Navratri festivali 10. päeva kutsutakse Dussehra`ks. Õhtul kogunevad inimesed festivalipaikadesse, kus pärast lühikest etendust süüdatakse põlema halva kuninga Ravani kuju, tähistamaks hea kuninga Rama võitu teha üle.

Ootasin juttude põhjal midagi erilist, ennenägematut, värvilist, elavaloomulist ja uhket õhtust massietendust. Sain osaliseks aga sellisele ilutulestikule, mida minu silm seni näinud polnud. Kohe kindlasti mitte.

Esiteks. Rakette lasti taevasse põhimõtteliselt publiku keskelt, nii 10-20m kauguselt rahvamassist. Mingist turvatsoonist selle riigi püromaanid kuulnud küll pole.

Teiseks. Gravitatsioon on Indias vist tugevam kui meil Eestis. Mõni värvirakett lendas vaevu 10-20m kõrgusele. Samamoodi (ja ilmselt eelmise tõttu) langes kogu sodi pealtvaatajate sekka.

Kolmandaks. Kui esialgu sadas pähe lihtsalt õhku lastud pürotehniliste mängukannide pappümbriseid, siis lõpus saime sõna otseses mõttes hõõguvate sütega vastu nägemist. Ilma liialdamata.

Neljandaks. Koju jõudes lasin näpud läbi juuste - oma üllatuseks leidsid mu pisikesed sõrmed sealt paraja koguse musta tuhka. Ikka tollest pähesadanud ilutulestikust. Taas ilma sõnagi liialdamata.

Nagu video ülal näitab - nagu sõda oleks lahti läinud. Välku, pauku ja kärtsu otse rahvamassi keskel. Ausõna, esimest korda elus kartsin ilutulestikku. Tulime enne lõppu ära. Vähemalt võitus headus kurjuse. Juhhei!!!

-----

Ehk andis see minu kogetud (ja läbielatud) hetkedest kokkupandud puzzle mingit aimu, mismoodi hindud oma religioosseid pühasid tähistavad. Need tunduvad siin olulised olema ja mulle see meeldib. Saab raskestihoomatavat Indiat paremini tundma. Tean, et oktoobri jooksul on mõned sellised võimalused veel, eks siis kajastan.

Hindi kultuuri avastamas

Kui vahetult enne Indiasse tulekut lugesin läbi Sarah Macdonaldi raamatu "Püha lehm! Seiklus India moodi" (vt ka siit), mis jutustab austraalia ajakirjaniku paariaastasest elust ja eri usundite vaimse maailma avastamisest Indias, siis hetkel on mul käsil "The White Tiger" (eesti keeles Valge Tiiger) Aravind Adiga sulest, rääkides loo vaesest külast pärit poisist, kes sirgudes saab parema elu peale, autojuhiks, ent mõrvab oma tööandja.

Mõlemad raamatud aitavad läbi värvikate ja kohati irooniliste juttude luua paremat arusaama India (inimeste) igapäevaelust: mured, rõõmud, emotsioonid, kirjutamata reeglid, ajalugu, kombed, eetika, korruptsioon, kihistunud ühiskond, religioon, vaimsus, traditsioonid ja palju-palju muud. Soovitan julgelt!

Lonely Planeti soovitatud 10 raamatut Indiast ja India autoritelt on nimekirjas ootamas...

AGA MITTE SELLEST EI TAHTNUD MA SEEKORD KIRJUTADA:)

Nimelt käisime kambakesi teatris Maya Ravan nimelist etendust vaatamas. See on omamoodi tõlgendus Hindi/India eeposest Ramayana. Väidetavalt pärineb Ramayana tekst 4. sajandist enne Kristust. Muide, Indoneesia, Filipiinid, Birma ja Laos on oma rahvuseeposed mingil määral Ramayanast tuletanud.

Etendus ise super! Värvid. Tants. Koreograafia. Muusika rütmikas ja kaasakiskuv. Säravad ja värvikad kostüümid. Oli tantsu-muusikal, tektsi vähe. Emotsioon. Graatsia. Ainult naisnäitlejad.

Emotsioon oli vägev! Mõtle, nagu näitaks hindule Kalevipoega:) oli super-rahul, et sain sellisel moel nende kultuuri ja ajalugu avastada. Enne etendust sain kohaliku sõbra käest kuulda Ramayana kiirversiooni, kinnistasin seda teistele valgetele inimestele edasi rääkides (ekspert juba!) - etendust vaadates suutsin järje peal olla ja olin rahul!

Kogu see värk hakkas mulle huvi pakkuma. Otsustasin, et lisaks raamatutest kohaliku elu avastamisele asun usinalt religiooni, festivale ja muud sellist uurima. Otsin internetist ja muudkui loen.

Nii ma olengi siis täiendanud oma teadmisi Ramayana eeposest. Lisaks harinud ennast erinevate festivalide koha pealt (kuna üks olulisemaid hetkel käimas, siis alustasin sellest). Navratri festival, mida sel nädalal tähistame siin, on seotud Ramayana eeposega, seetõttu sellest ka järgmine blogipostitus.

Ja teadmiseks: Ramayana on lugu sellest, kuidas hea (kuningas Rama) võidab kurja (kuningas Ravan) ja päästab süütukesed (Ravani juures vangis olnud Rama naine Sita). Jäta meelde, läheb järgmise blogiposti juures tarvis:)