India arvudes

India – kõikide võimaluste ja võimatuste maa, nagu ma ikka arvan ja armastan öelda.

See on suurima rahvaarvuga demokraatlik riik maailmas – 1,2 miljardit inimest. Seda on ligi 900 Eesti riigi täit rahvast, 4 000 lauluväljakut läheks vaja nende mahutamiseks.

Riigis on 26 linna, kus rohkem elanikke kui terves Eestis kokku (suurimad neist Mumbai 14 ja Delhi 12,3 miljoniga), ometigi moodustavad nende 26 linna ligi 90 miljonit elanikku kõigest 7,5% kogu riigi elanikkonnast.

Riigikeeled on hindi ja inglise, lisaks veel 22 ametlikult tunnustatud keelt – kokku pea 1 700 räägitavat dialekti.

80% indialastest on hindud, 13,4% moslemid. Kristlasi on 2,3%, sikhe 1,9% ja budiste 0,8%.

Indias on ligi 130 000 US dollari miljonäri. Paras posu rikkureid! Kujuta ette: Tartus ja selle eeslinnades elaksid vaid dollari-miljonärid. Samas keskmine palk on Indias 89 USD kuus. Selle eest saaks Eestis näiteks paari jooksutosse.

Nende laste meelest on sellest riigis kõik võimalik. Loodan, et nende jaoks ka nii läheb.

Allpool vaesuspiiri (1,25 USD päevas) elab tervelt 42% inimestest – see on 1/3 kõigist maailma vaesetest. India valitususe enda arvutusmudeli ja seatud vaesuspiiri järgi elab vaesuses „kõigest” 27,5% elanikkonnast, 330 miljonit inimest.

Vaadatest seda meeletu massiga löövat liiklust tundub imelik, et vaid 2,5% indialastest omab autot. 34% ei oma ei raadiot, telekat, ratast, autot, mopeedi, pangakontot ega telefoni.

Kirjaoskajaid on siin 65% (53% naised, 75% mehed). Vaid 15% lastest jõuab välja keskkooli õpinguteni. 57% kolledžite õppejõududest ei oma ei magistri- ega doktorikraadi – mine või ise ülikooli professoriks!

Igal aastal sureb 900 000 inimest saastunud joogivee või õhusaaste tagajärjel. Keskmine eluiga nii meestel kui naistel 64-65 eluaasta kanti. Puuduliku toidu tõttu peamisel sureb iga minut 4 alla 5 aastast last, iga päev sureb 1000 last kõhuhaiguste tõttu.

Iga päev valmib 2-3 India filmi.

Siin võimaluste ja võimatuste riigis elab pea 100 miljonit homoseksuaalset inimest.