Kui rääkisin, et paljud poisid teesklevad vaimselt või füüsiliselt haiget ja mõned tunnistavad ennast valelikult homoseksuaalseks, ikka selleks, et sõjaväest pääseda, kuid minu eneseväärikus ei lubanud seda teha, siis taas ei mahtunud osadele siin pähe, et miks ma küll võimalust pääseda ei kasutanud...
Samas pakub see teadmine neile ka hulga põnevust ja eksootikat. Seejuures meeldisid neile mõned lood minu ajateenistuse aegadest, mida ma hoogu sattununa pajatasin. Kõige popim oli kahtlemata talvel -30 kraadises pakases lumehanges magamine. "Ja sa jäid päriselt ka sellistes tingimustes magama...?!", kõlas ümarate silmade ja ammuli suuga neiu suust...
Üks väheseid pilte, mis mul üldse sõjaväe ajast on - vähemalt näeb seongu-moodi!
Muide: juba sõjaväes olles kõrvutasin seda aega välisriigis elamise kogemusega. Võõras keskkond ikkagi. Indias olles saan sellele vaid kinnitust. Nii, et LC Kuperjanov (AIESECi keeles öelduna) ehk AIESECi esindus Kuperjanovi pataljonis, polegi nii vett vedama läinud nali!
Muide veel: veidi aitab tagasihoidlikes ja spartalikes tingimustes veedetud sõjaväe kogemus kaasa ka elule Indias. Ega naljalt ikka ei pirtsuta siin mustuse, ebamugava bussisõidu, täiskiilutud mille-iganes, kohati keeruliste pesemis- ja hügieenitingimuste pärast. Eelis!
Posts
No comments:
Post a Comment